| |
Kallim kui kuld?
Kuldehted on kõrgelt hinnatud, ja seda loomulikult mitte põhjuseta. Ühe kuldsõrmuse jaoks vajamineva kulla tootmiseks kulub 1500 kg tahkeid loodusvarasid. Samasuguse hõbesõrmuse jaoks vajaliku hõbeda tootmiseks kulub 21 kg tahkeid loodusvarasid.
Valgusel ja valgusel on vahe
Kui lased elektripirnil ühe tunni põleda, kulutad Soomes selleks 33 grammi taastumatuid loodusvarasid. Säästupirni kasutamisel kulutad tunnis vaid 6 grammi taastumatuid loodusvarasid. Kui vahetad tavalised elektripirnid säästupirnide vastu, võid aasta jooksul säästa kuni 50 kg taastumatuid loodusvarasid.
Tallinnast Helsingisse
Kiirlaeva reisil Tallinnast Helsingisse kulub ühe reisija kohta 96 kg taastumatuid loodusvarasid. Aeglasemal reisilaeval kulub sama vahemaa läbimiseks vaid 14 kg taastumatuid loodusvarasid reisija kohta. Lennureisiks Tallinnast Helsingisse kulub ühe reisija kohta 78 kg taastumatuid loodusvarasid. Kõige suurem osa taastumatutest loodusvaradest läheb aga sadamate ja lennujaamade ehitamise arvele.
3 kg loodust kurgust alla
Soomlaste lemmikjook hommikusöögilauas on apelsinimahl, mis on paljudes peredes välja vahetanud isetehtud marjamahla. Apelsinimahla eksporditakse Soome peamiselt Lõuna-Ameerikast. Liiter Brasiilias toodetud apelsinimahla kulutab 3 kg tahkeid loodusvarasid. Kodus elektripliidil mahla keetmisel kulub vaid 1,1 kg tahkeid loodusvarasid ühe lahjendatud mahlaliitri kohta.
Kvaliteet on olulisem kui odav hind
Pikaealine toode on alati ökoloogilisem valik kui lühiealine toode. Kuigi kvaliteetsete kingade tootmiseks kulub rohkem loodusvarasid kui nii-öelda odavalt toodetud kingade tegemiseks, on hea kvaliteediga, vastupidavad kingad ühe kasutusaasta kohta arvestades siiski tunduvalt kasulikum variant – madalate tootmiskuludega kingade tootmiseks kulub 7,3 kg ja kvaliteetsete kingade tootmiseks 3,9 kg tahkeid loodusvarasid ühe kingapaari kohta aastas. Kvaliteetkingade kasutusaeg võib olla kuni 10 korda pikem kui odavatel kingadel, nii et pikemas perspektiivis on kallimate kingade ostmine kindlasti ka soodsam.
Kas soovid kohvi või teed?
Kohvi ja tee tootmine põhjustab erosiooni ehk maapinna kulumist. Olukord on seda hullem, et kohviube ja teelehti kasvatatakse erosiooni suhtes eriti tundlikes piirkondades, kus viljakaid põllumaid on niigi vähe. Ühe tassitäie kohvi (1,25 dl) saamiseks hävib erosiooni tagajärjel umbes 190 grammi pinnast. Ühe tassitäie teed (2 dl) eest aga hävib umbes 30 grammi pinnast.
Raamatukauplusse või raamatukokku?
Raamatu lugemiseks tuleb see kas raamatukauplusest osta või laenutada raamatukogust. Raamatukogu külastamine on keskkonnasõbralik ja peaaegu tasuta toiming. Raamatukoguraamat kulutab ühe lugemiskorra kohta vaid umbes 0,1 kg tahkeid loodusvarasid. Sama raamat, kuid uuena ostetult kulutab umbes 6 kg tahkeid loodusvarasid.
Uus või taastöödeldud?
Taastöödeldevate materjalide kasutamine vähendab loodusvarade tarbimist olulisel määral. Näiteks ühe ruutmeetri suuruse kaltsuvaiba valmistamiseks riideribadest kulub 4 kg tahkeid loodusvarasid. Niisama suure vaiba valmistamiseks esmatöödeldud puuvillast kulub aga 30 kg tahkeid loodusvarasid.
Soojuse tarbimine
Umbes pool kodumajapidamises tarbitavast energiast kulub siseõhu soojendamisele. Tavalise soomlase maja kütmiseks kaugkütte abil kulub iga ruutmeetri kohta 78 kg taastumatuid loodusvarasid aastas. Kui ruumide sisetemperatuuri kahe kraadi võrra alandada, vähenevad küttekulud ja loodusvarade tarbimine umbes kümne protsendi võrra.
Kas sõita auto või bussiga?
Sõiduautoga sõitmisel kulub Soomes iga läbitud kilomeetri kohta keskmiselt 2 kg taastumatuid loodusvarasid. Ühe kilomeetri läbimiseks liinibussiga kulub ühe reisija kohta aga umbes 0,3 kg taastumatuid loodusvarasid. Kõige suurem osa taastumatutest loodusvaradest läheb siiski teede ja tänavate ehitamiseks
Mitu ratast mahub ühe auto alla?
Jalgratta tootmiseks kulub keskmiselt 380 kg taastumatuid loodusvarasid. Keskklassi sõiduauto tootmiseks läheb tarvis umbes 18,7 tonni taastumatuid loodusvarasid. Ühele autole kuluvate loodusvarade abil saaks toota umbes 50 jalgratast.
Jõululaua ehe
Jõulupraad on traditsiooniliselt paljudes kodudes jõululaua tähtsaim roog. Prae asendamist köögiviljadest valmistatud roaga võib põhjendada eetiliste põhjustega, kuid niisama hästi ka loodusvarade tarbimise vähendamisega – ühe praekilo tootmiseks kulub 15 kg taastuvaid loodusvarasid ja 22 kg pinnast. Kui valmistada jõuluprae asemel köögiviljavorm, siis selle ühe kilo kohta kulub vaid 1,8 kg taastuvaid loodusvarasid ja 6,3 kg pinnast.
Väikesed teod au sisse!
Ka näiliselt tähtsusetud valikud võivad olla oma ökoloogilise mõju poolest olulised. Näiteks 40 cm pikkuse tüki alumiiniumfooliumi tootmiseks kulutatakse 122 grammi tahkeid loodusvarasid, niisama pikale tükile plastkilele kulub neid aga vaid 2,7 grammi. Kui kasutad toidu värskena hoidmiseks plastkilet, siis võid arvestada, et selline toimimisviis on ökoloogiliselt 45 korda säästlikum kui alumiiniumfooliumi kasutamine.
Teksad
Keskmise suurusnumbri naiste teksade valmistamiseks vajalike materjalide tootmiseks kulub 5 kg taastumatuid loodusvarasid, 1,7 kg taastuvaid loodusvarasid, 4000 kg vett, 1,6 kg õhku ja 3 kg pinnast.
Poekotid
Poest ostetud kraami võib koju kanda näiteks ühekordseks kasutamiseks mõeldud kilekotiga, aga ka hoopis paberkoti või pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud riidest kotiga. Iga kasutuskorra kohta kulub paberkoti valmistaks 630 ja kilekoti valmistamiseks umbes 70 g taastumatuid loodusvarasid. Riidest koti valmistamiseks kulub ainult umbes 6 grammi taastumatuid loodusvarasid ühe kasutuskorra kohta.
Allikas: Michael Lettenmeier ja Satu Lähteenoja |
|
|
